Pereliit






  • Esileht
  • KUTSELIIDU TEGEVUS
  • ÕIGUSAKTID
  • KASULIK INFO
  • UUDISED
  • Kontakt
Eesti keeles
INGLISE
VENE

Sünd

KASULIK INFO

  • Blanketid
  • Elukoha registreerimine
  • Sünd
    • Hooldusõigus
    • Sünnitoetused
  • Abielu registreerimine
  • Abielulahutus
  • Uue nime andmine
  • Arhiiv
    /
  • KASULIK INFO
  • /
  • Sünd

Lapse sünni registreerimiseks tuleb avaldus esitada tema esimese elukuu jooksul.

Sünni registreerimiseks on 2 võimalust:

·         Sünni registreerimine kohalikus omavalitsuses

·         Sünni registreerimine elektroonselt e-rahvastikuregistris

NB! Kui tegemist on välisriigi kodanikega, kelle andmeid ei kajastu Eesti rahvastikuregistris või üks või mõlemad vanemad on alaealised, siis efektiivsemaks võimaluseks oleks eelnevalt pöörduda telefonitsi või meili teel kohaliku omavalitsuse ametniku poole, kes annab juhised vajalike dokumentide ja nõusolekute vormistamiseks.

Sünni registreerimine kohalikus omavalitsuses

Sünni registreerimise avalduse (Lisa 1) võib esitada ükskõik millisele kohalikule omavalitsusele (Tallinnas perekonnaseisuametile). Avaldus ei pea olema eeltäidetud.

Lisaks avaldusele tuleb kohalikus omavalitsuses sündi registreerides esitada vanemate isikut tõendavad dokumendid.

Kui vanemad on abielus, võib sündi registreerima minna üks vanematest – sel juhul pole vaja teise vanema isikut tõendavat dokumenti esitada, kuid kaasas peab olema teiselt vanemalt lihtkirjalik nõusolek lapsele antava nime osas.

Meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta, kui laps ei ole sündinud haiglas (kodusünnituse korral).

Omavahel mitteabielus olevate vanemate isaduse omaksvõtu avalduse saab esitada perekonnaseisuasutuses kohapeal, selleks ei pea täitma eraldi avaldust.
 

Sünni registreerimine elektroonselt e-rahvastikuregistris

Kui laps on sündinud haiglas ja sealt on tõend lapse sünni kohta edastatud rahvastikuregistrisse, saavad e-rahvastikuregistris sünni registreerimiseks avalduse esitada nii abielus, mitteabielus vanemad kui ka üksikvanemad. Juhised registreemiseks kuvatakse peale sisenemist e-rahvastikuregistrisse Perekond - Sünni registreerimine osa all.

Kui ametnik on sünni registreerimise menetluse lõpetanud, lisatakse e-rahvastikuregistrisse teade ametniku otsuse kohta ja info selle kohta, kuidas saab kätte lapse sünnitõendi. Esmane sünnitõend on teile tasuta.
 

Lapsele antav ees- ja perekonnanimi


Lapsele antav nimi peab vastama nimeseaduse nõuetele. Lapsele nime panekuks on soovi korral võimalus sooritada nime päring – teil on võimalik sisestada nimi, mida soovitakse anda lapsele sünni registreerimisel. Päringu tulemuseks on, kas jaatava või argumenteeritud eitava vastuse saamine perekonnaseisuametnikult. Vastav teavitus tuleb Teile riigiportaali.

Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime. Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. Eesnimi ei tohi sisaldada numbreid või mittesõnalisi tähiseid ega moodustada koos perekonnanimega üldtuntud isiku nime. Erandi võib teha juhul, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.

Eestikeelne eesnimi peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Eestikeelse eesnime hääldus ja kirjapilt on sama ning see ei sisalda võõrtähti (nt c, č, q, w, x y), võõrsõna tähti (f, š, z, ž), võõrkeelseid täheühendeid (nt th, sh) ega alga tähtedega g, b, d. Võõrkeelne eesnimi peab vastama vastava keele õigekirjutuse reeglitele ning olema välisriigis kasutusel eesnimena.

Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Mitmikele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.


Hooldusõigus

Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse hooldusõiguse andmed. Abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest. Kõik hilisemad hooldusõiguse muutmise küsimused kuuluvad kohtu pädevusse. Hooldusõigusest saab vaadata lähemalt järgnevalt lingilt: https://www.siseministeerium.ee/et/Hooldus-%C3%B5igus

Lapse elukoht

Lapse sünni registreerimisel kantakse lapse elukohaks automaatselt tema ema rahvastikuregistris olev aadress. Kui soovite lapse elukohaandmeid muuta, saate seda teha peale sünni registreerimist esitades elukohateate elukohajärgses kohalikus omavalitsuses.

Sünnitõend

Sünni registreerimisel väljastatakse vanematele soovi korral eestikeelne sünnitõend. Sünni registreerimine ja sünnitõendi esmakordne väljastamine paberil või elektrooniliselt on tasuta.

Kui e-rahvastikuregistri kaudu sünni registreerimisel valitakse tõendi väljastamise viisiks krüpteeritult e-postile, peab tõendi dekrüpteerimiseks olema isikul kehtivate sertifikaatidega ID-kaart. Vastasel juhul ei ole võimalik krüpteeritud dokumenti avada. Sünni registreerimise menetluse lõpetamisel lisatakse teade ametniku otsuse kohta ja info selle kohta, kuidas saab kätte lapse sünnitõendi.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes toimingute tegemisel (nt peretoetuste taotlemine, lapsele isikut tõendava dokumendi taotlemine jm) ei pea sünnitõendit esitama – need asutused saavad lapse sünniandmed rahvastikuregistrist. Sünnitõendit võib küsida aga nt tööandja, kool, lasteaed või pank.

Kui soovitakse sünnitõendit inglise-, saksa- või prantsusekeelsena, siis seda saab taotleda maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest ning riigilõiv on 10 eurot.

 

Peretoetused

Peretoetuste saamiseks tuleb kõigepealt lapsele nimi panna ja lapse sünd registreerida.

Riiklike peretoetuste saamiseks ei ole vaja taotlust esitada. Kui olete lapse rahvastikuregistris registreerinud, jõuab see info järgmisel päeval automaatselt sotsiaalkindlustusametisse. Seal vaadatakse üle, milliseid toetusliike on teie perel õigus saada, ja mõlemale vanemale saadetakse sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse perehüvitiste pakkumus. Sotsiaalkindlustusamet saadab teile selle kohta ka e-posti teel teavituse.

Lisaks riigile võivad peredele toetusi maksta ka omavalitsused. Vastav taotlus tuleb lapsevanemal ise esitada. Küsige infot oma elukohajärgsest linna- või vallavalitsusest.

Tallinna linna sünnitoetus on 320,00 eurot. Taotleda saab Tallinna universaaltoetuste taotlemise iseteeninduskeskkonnas.

 

Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit. Külasta meid aadressil Pärnu mnt. 67, Tallinn. Telefon: 645 7492 või kirjuta aadressil info@pereliit.ee 
  • Eesti keeles
  • INGLISE
  • VENE
  • Esileht
  • KUTSELIIDU TEGEVUS
    • PÕHIKIRI JA JUHATUS
    • LIIKMED
    • KUTSELIIDU 2023. AASTA KONGRESSI EELINFO
  • ÕIGUSAKTID
  • KASULIK INFO
    • Blanketid
    • Elukoha registreerimine
    • Sünd
      • Hooldusõigus
      • Sünnitoetused
    • Abielu registreerimine
      • Abieluvõimetõend
    • Abielulahutus
    • Uue nime andmine
    • Arhiiv
  • UUDISED
  • Kontakt
    • Maakondlikud kontaktid
    • LIIKMED
  • Eesti keeles
  • INGLISE
  • VENE