PÕHIKIRI

I Üldsätted

1.     Mittetulundusühing Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit (edaspidi: EPAK) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev organisatsioon, mis tegutseb avalikes huvides ja mille põhieesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.

2.     EPAK juhatuse asukohaks on Tallinn, Pärnu mnt 67, 10135 Eesti Vabariik.

3.     EPAK majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini.

4.     Mittetulundusühing on asutatud 18.12.2009 a.

5.     EPAK eesmärk on:

EPAK eesmärk on ühendada, toetada, teavitada ja nõustada Eesti kutselisi perekonnaseisuametnikke:

a)     ühendada Eesti perekonnaseisuametnikud ja väärtustada nende rolli ühiskonnas;

b)     kujundada ja hoida perekonnaseisuametnike staatust;

c)     kujundada perekonnaseisuametnike kutse-eetika taset;

d)     esindada oma liikmete huve Eesti ühiskonnas. Informeerida üldsust perekonnaseisutoimingutega seonduvatest probleemidest ning tõsta teadlikkust selles valdkonnas;

e)    arendada koostööd kohaliku omavalitsus- ja valitsusasutuste ning nende poolt hallatavate riigiasutustega ja muude vastavate organisatsioonidega;

f)       toetada perekonnaseisuametnike professionaalsuse kasvu kutsealaste kogemuste regulaarse vahetamise kaudu siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;

g)     õigus küsida selgitusi õigusaktide kohaldamise kohta;

h)     õigus osaleda perekonnaõigust reguleerivate õigusaktide kooskõlastamisel;

i)       praktikast tulenevalt teha ettepanekuid õigusaktide muudatusteks;

j)     viia läbi perekonnaseisutoimingute ja perekonnaõiguse koolitust oma liikmetele, kogudes ja jagades informatsiooni, korraldades seminare, koolituskursusi, infopäevi ja pakkudes nõuandealaseid teenuseid;

k)     korraldada oma liikmeid ühendavaid erialaseid ja seltskondlikke üritusi;

l)       hoida ja kaitsta pereväärtusi.

6.   Oma tegevuses juhindub ühing Eesti Vabariigi õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.

7.     EPAK kuulub Euroopa Perekonnaseisuametnike Kutseliitu (European Association of Registrars - EVS)

II EPAK liikmeks vastuvõtmise, kutseliidust väljaastumise ning väljaarvamise tingimused ja kord.

2.1. EPAK liikmeks vastuvõtmist võib taotleda isik, kes:

a)     on perekonnaseisuametnikuna tegutsemise  õigusega või vastava kvalifikatsiooniga isik;

b)     on perekonnaseisu- või rahvastikutoiminguid teostav isik;

c)     soovib arendada EPAK eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust ja

d)     ei tööta järelevalvet tegevas asutuses.

2.2. Taotleja esitab EPAK juhatusele juhatuse poolt kinnitatud vormis kirjaliku avalduse, milles kohustub täitma kutseliidu põhikirja ja tasub kutseliidu üldkoosoleku poolt kinnitatud liikmemaksu.

2.3. EPAK liikmeks vastuvõtmise otsustab kutseliidu juhatus. EPAK liikmeks vastuvõtmisest võib põhjendatult keelduda.

2.4. EPAK väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.

2.5. EPAK juhatusel on õigus ise algatada liikme väljaarvamine, kui liige või tema tegevus ei vasta põhikirja nõuetele.

2.6. EPAK liikme võib kutseliidust välja arvata juhatuse otsusega, kui:

a)     juhatus hindab EPAKI liikme tegevuse vastukäivaks ühingu eesmärgile või ühingu põhikirjas esitatut eiravaks;

b)     EPAK liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud kutseliidu liikmemaksu;

c)     ei ole viimase aasta jooksul osalenud ühelgi EPAK üldkoosolekul või EPAK poolt korraldatud üritusel;

d)     liige on kahjustanud EPAK-t moraalselt või materiaalselt;

e)     liige ei täida põhikirja sätteid;

f)      perekonnaseisuametnik vabastatakse teenistusest või

g)    EPAK liige töötab järelevalveasutuses ja tema tööülesannete hulka kuulub järelevalve tegemine perekonnaseisu- või rahvastikutoimingute üle.

2.7. EPAK liikme väljaarvamise otsustab juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on 2/3 juhatuse liikmetest.

2.8. Ühingu juhatus teatab viivitamatult väljaarvatavale väljaarvamise otsusest ja selle põhjusest. Väljaarvataval on õigus esitada küsimus läbivaatamiseks üldkoosolekule.

2.9. Isik loetakse EPAK-st väljaarvatuks vastava juhatuse otsuse tegemisele järgnevast päevast.

2.10. Liikme väljaastumisel või väljaarvamisel on liige kohustatud tasuma jooksva majandusaasta liikmemaksu täies ulatuses ning juba tasutud liikmemaksu ei tagastata.

III Liikmete õigused ja kohustused

3.1. EPAK liikmetel on õigus:

a)     osaleda sõna- ja hääleõigusega üldkoosolekul;

b)     olla valitud EPAK juhatuse, revisjonikomisjoni ja muude organite liikmeks;

c)     saada juhatuselt ja muudelt organitelt teavet kutseliidu tegevuse kohta;

d)     astuda ühingust välja.

3.2. EPAK liige on kohustatud:

a)     tunnustama kutseliidu eesmärke ning järgima kutseliidu tegevuses osalemisel põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;

b)     teatama viivitamatult, kuid mitte vähem, kui 5 päeva enne teates nimetatud üldkoosoleku toimumise kuupäeva e-posti teel üldkoosoleku teate kättesaamisest, tekstiga „olen üldkoosoleku teate kätte saanud“ ;

c)     tasuma üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks kutseliidu liikmemaksu;

d)     teatama kutseliidu juhatusele kutseliidu liikmete arvestuse pidamiseks oma elukoha aadressi, e-posti aadressi, telefoninumbri ning teatama uued andmed hiljemalt kuu jooksul pärast nende muutumist;

e)     tasuma kutseliidu liikmemaksu jooksva aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõppeb aasta kestel.

IV Üldkoosolek

4.1. EPAK kõrgeimaks organiks on kutseliidu üldkoosolek, kus igal kutseliidu liikmel on üks hääl.

4.2. Üldkoosolek toimub vähemalt üks kord majandusaasta jooksul.

4.3. Üldkoosoleku pädevuses on:

a)     põhikirja muutmine;

b)     eesmärgi muutmine;

c)     juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;

d)     liikmemaksu suuruse kehtestamine;

e)     revidendi määramine;

f)     juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes kutseliidu esindaja määramine;

g)    muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.4. EPAK üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:

a)     aastaaruande kinnitamiseks;

b)   juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 EPAK liikmetest;

c)     muudel juhtudel, kui kutseliidu huvid seda nõuavad.

4.5. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab EPAK juhatus vähemalt 7 päeva ette. Enne üldkoosoleku toimumist saadab juhatus teate e-posti teel meililisti kaudu, näidates teates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.

4.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole liikmetest.

4.7. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud kutseliidu liikmetest või nende esindajatest.

4.8. EPAK liikme esindaja üldkoosolekul võib olla teine kutseliidu liige. Esindajale peab olema antud kirjalik volikiri. Esindajate volikirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.

4.9. Kui üldkoosolekul, mida nõuavad kutseliidu huvid, pole vajalikku liikmete arvu koos, kutsutakse kokku uus üldkoosolek. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud liikmete arvust.

4.10. EPAK põhikirja muutmiseks on vajalik vähemalt 2/3 kutseliidu liikmete või nende esindajate nõusolek. Eesmärgi muutmiseks on vaja vähemalt 9/10 liikmete või nende esindajate nõusolekut.

V Otsuste vastuvõtmine üldkoosolekut kokku kutsumata

5.1. Vajadusel on kutseliidu liikmetel õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata.

5.2. Juhatuse volitusel saadetakse e-posti teel kutseliidu meililisti kaudu kõigile kutseliidu liikmetele otsuse eelnõu.

5.3. Kutseliidu liige esitab 7 päeva jooksul otsuste eelnõude kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

5.4. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole kutseliidu liikmetest.

5.5. Otsus loetakse vastu võetuks, kui selle poolt on üle poole antud häältest.

VI Juhatus

6.1. EPAK tegevust juhib ja esindab juhatus, milles on 1 kuni 5 liiget.

6.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse 3 aastaks.

6.3. Juhatuse ülesanneteks on ühingu igapäevase tegevuse korraldamine, liikmete üle arvestuse pidamine, raamatupidamise ja aruandluse korraldamine.

6.4. Juhatus esindab kutseliitu kõigis õigustoimingutes.

6.5. EPAK nimel teostatavate tehingute, mille suurus ületab 5000 eurot, sooritamiseks, peab juhatus saama eelnevalt 2/3 kutseliidu liikme kirjaliku nõusoleku.

6.6. Juhatuse koosolekul võib osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil.

6.7. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälteenamus.

VII Kontrollorganid

7.1. Kontrolli ühingu finantsmajandusliku tegevuse üle teostab revident, kes fikseerib omapoolse aruande raamatupidamise kohta ühingus vähemalt kord aastas.

VIII Ühingu vara

8.1. EPAK vara saadakse

a)     liikmemaksudest;

b)     muudest laekumistest.

IX Ühinemine. Jagunemine. Likvideerimine.

9.1. EPAK ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.

9.2. EPAK likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.

9.3. Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist antakse allesjäänud vara üle nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.