PÕHIKIRI JA JUHATUS

MTÜ EESTI PEREKONNASEISUAMETNIKE
KUTSELIIDU PÕHIKIRI

I Üldsätted

1. Mittetulundusühing nimetusega Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit (edaspidi: kutseliit) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud juriidiliste ja füüsiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev organisatsioon, mis tegutseb avalikes huvides ja mille põhieesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.
2. Kutseliidu juhatuse asukohaks on Tallinn, Pärnu mnt 67, 10135 Eesti Vabariik.
3. Mittetulundusühingu majandusaasta algab 01.01 ja lõpeb 31.12.
4. Mittetulundusühing on asutatud 18.12.2009 a.
5. Kutseliidu eesmärk on:
Kutseliidu eesmärk on ühendada, toetada, teavitada ja nõustada Eesti kutselisi perekonnaseisuametnikke:
a) ühendada Eesti perekonnaseisuametnikud ja väärtustada nende rolli ühiskonnas
b) kujundada ja hoida perekonnaseisuametnike staatust
c) kujundada perekonnaseisuametnike kutse-eetika taset;
d) esindada oma liikmete huve Eesti ühiskonnas. Informeerida üldsust perekonnaseisutoimingutega seonduvatest probleemidest ning tõsta teadlikkust selles valdkonnas;
e) arendada koostööd kohaliku omavalitsus- ja valitsusasutuste ning nende poolt hallatavate riigiasutustega ja muude vastavate organisatsioonidega;
f) toetada perekonnaseisuametnike professionaalsuse kasvu kutsealaste kogemuste regulaarse vahetamise kaudu siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;
g) õigus küsida selgitusi õigusaktide kohaldamise kohta;
h) õigus osaleda perekonnaõigust reguleerivate õigusaktide kooskõlastamisel;
i) praktikast tulenevalt teha ettepanekuid õigusaktide muudatusteks;
j) viia läbi perekonnaseisutoimingute ja perekonnaõiguse koolitust oma liikmetele, kogudes ja jagades informatsiooni, korraldades seminare, koolituskursusi, infopäevi ja pakkudes nõuandealaseid teenuseid;
k) korraldada oma liikmeid ühendavaid erialaseid ja seltskondlikke üritusi
l) hoida ja kaitsta pereväärtusi.
6. Oma tegevuses juhindub ühing Eesti Vabariigi seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast.

II Kutseliidu liikmeks vastuvõtmise, kutseliidust väljaastumise ning väljaarvamise tingimused ja kord.
2.1 Kutseliidu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda:
a) perekonnaseisuametniku tunnistuse või vastava kvalifikatsiooniga isik;
b) perekonnaseisutoiminguid teostav isik;
c) isik, kes soovib arendada kutseliidu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust.
2.2 Taotleja esitab kutseliidu juhatusele juhatuse poolt kinnitatud vormis kirjaliku avalduse, milles kohustub täitma kutseliidu põhikirja ja tasub kutseliidu üldkoosoleku poolt kinnitatud liikmemaksu.
2.3 Kutseliidu liikmeks vastuvõtmise otsustab kutseliidu juhatus.
2.4 Kutseliidust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
2.5 Kutseliidu liikme võib kutseliidust välja arvata juhatuse otsusega, kui:
a) kutseliidu liige ei ole majandusaasta lõpuks tasunud kutseliidu liikmemaksu;
b) ei ole viimase aasta jooksul osalenud ühelgi kutseliidu üldkoosolekul või kutseliidu poolt korraldatud üritusel;
c) liige on kahjustanud kutseliitu moraalselt või materiaalselt;
d) liige ei täida põhikirja sätteid;
e) perekonnaseisuametniku vabastamisel teenistusest, v.a. perekonnaseisuametniku vabastamisel pensioniea saabumisega.
2.6 Kutseliidu liikme väljaarvamise otsustab kutseliidu juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on 2/3 juhatuse liikmetest.
2.7 Kutseliidu juhatus kustutab pärast etteteatamistähtaja möödumist või üldkoosoleku otsust väljaastumise avalduse esitanud liikme kutseliidu liikmete nimekirjast.
2.8 Kutseliidu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval kutseliidu üldkoosolekul.

III. Liikmete õigused ja kohustused
3.1 Kutseliidu liikmetel on õigus:
a) osaleda hääleõigusega kutseliidu üldkoosolekul;
b) olla valitud kutseliidu juhatuse, revisjonikomisjoni ja muude organite liikmeks;
c) saada kutseliidu juhatuselt ja muudelt organitelt teavet kutseliidu tegevuse kohta;
d) kasutada ettenähtud korras kutseliidu vara ning saada kutseliidu liikmetele ettenähtud soodustusi.
3.2 Kutseliidu liige on kohustatud:
a) järgima kutseliidu tegevuses osalemisel põhikirja.;
b) teatama viivitamatult, kuid mitte vähem, kui 5 päeva enne teates nimetatud üldkoosoleku toimumise kuupäeva e-posti teel üldkoosoleku teate kättesaamisest, tekstiga „olen üldkoosoleku teate kätte saanud“.
c) tasuma üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks kutseliidu liikmemaksu;
d) teatama kutseliidu juhatusele kutseliidu liikmete arvestuse pidamiseks oma elukoha aadressi, e-posti aadressi, telefoninumbri ning teatama uued andmed hiljemalt kuu jooksul pärast nende muutumist;
e) tasuma kutseliidu liikmemaksu jooksva aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõppeb aasta kestel.

IV. Üldkoosolek
4.1 Kutseliidu kõrgeimaks organiks on kutseliidu üldkoosolek, kus igal kutseliidu liikmel on üks hääl.
4.2 Kutseliidu üldkoosolek toimub vähemalt üks kord majandusaasta jooksul.
4.3 Kutseliidu üldkoosoleku pädevuses on:
a) põhikirja muutmine;
b) eesmärgi muutmine;
c) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
d) liikmemaksu kehtestamine
e) revidendi määramine
f) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes kutseliidu esindaja määramine;
g) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
4.4 Kutseliidu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:
a) aastaaruande kinnitamiseks;
b) juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 kutseliidu liikmetest;
c) muudel juhtudel, kui kutseliidu huvid seda nõuavad.
4.5 Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab kutseliidu juhatus vähemalt 7 päeva ette. Enne üldkoosoleku toimumist saadab juhatus teate e-posi teel kutseliidu meililisti kaudu, näidates teates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.
4.6 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole kutseliidu liikmetest.
4.7 Kutseliidu liikme esinadaja üldkoosolekul võib olla teine kutseliidu liige. Esindajale peab olema antud kirjalik volikiri. Esindajate volikirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.
4.8 Kui üldkoosolekul, mida nõuavad kutseliidu huvid, pole vajalikku liikmete arvu koos, kutsutakse kokku uus üldkoosolek, mille otsustusvõime ei ole kvoorumiga piiratud.
4.9 Kutseliidu põhikirja muutmiseks on vajalik vähemalt 2/3 kutseliidu liikmete või nende esindajate nõusolek. Eesmärgi muutmiseks on vaja vähemalt 9/10 liikmete või nende esindajate nõusolekut.

V. Juhatus
5.1 Kutseliidu tegevust juhib ja esindab juhatus, milles on 1 kuni 5 liiget.
5.2 Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse 3 aastaks
5.3 Juhatuse ülesanneteks on ühingu igapäevase tegevuse korraldamine, liikmete üle arvestuse pidamine, raamatupidamise ja aruandluse korraldamine.
5.4 Juhatus esindab kutseliitu kõigis õigustoimingutes.
5.5 Kutseliidu nimel teostatavate tehingute, mille suurus ületab 5000 eurot, sooritamiseks, peab juhatus saama eelnevalt 2/3 kutseliidu liikme kirjaliku nõusoleku.
5.6 Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälteenamus.

VI. Ühingu vara
6.1 Kutseliidu vara saadakse
a) liikmemaksudest;
b) muudest laekumistest.

VI. Ühinemine. Jagunemine. Likvideerimine.
7.1 Kutseliidu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.
7.2 Kutseliidu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
7.3 Pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist antakse allesjäänud vara üle nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliidu juhatuse liikmed

Karin Kask
Kristi Kail
Anne Puller
Kaia Rahu